Nahaprobleemid / Viiruslikud soolatüükad

 

Soolatüükad

Soolatüükad  e. verrukad on healoomulised nahakasvajad, mida põhjustab inimese papilloomiviirus (Human papilloma virus  e. HPV). Kokku on teada üle 200 erineva HPV tüübi ja soolatüükaid põhjustavad madala riskiga HPV tüübid, mis tavaliselt paljunevad just naha pindmistes kihtides.  Näiteks HPV 2, 4, 27 ja 57 põhjustavad tavalisi soolatüükaid labakätel ja labajalgadel. HPV3 ja HPV10 lamedaid tüükaid, HPV1 tallatüükaid. Korraga võib inimene olla nakatunud mitme erineva HPV viiruse tüübiga.

Miks soolatüükad tekivad?

Tegemist on nakkusega. HPV viirus satub organismi naha mikrotraumade kaudu (väikesed lõhed, marrastused) ja hakkab naha rakkudes paljunema. On võimalik, et HPV viirus jääb organismi mitmeks aastaks püsima varjatud kujul  ja aktiveerub alles immuunsüsteemi nõrgenemisel.

Kuidas soolatüükad levivad?

Tavaliselt otsese nahakontakti teel inimeselt inimesele. Võimalik ka kaudselt ühiskasutatavate esemete  ja paljajalu kõndides ka pindade kaudu (ujulad, saunad, riietusruumid). Samuti võib inimene HPV viirust levitada ise  endale ühest keha piirkonnast teise nt. kratsides või raseerides kahjustatud piirkonda.

Kellel soolatüükad sagedamini tekivad?

Lapsed ja noorukid haigestuvad soolatüügastesse sagedamini kui täiskasvanud, kuna nende immuunsüsteem ei ole veel jõudnud välja arendada kaitset HPV teriüüpide vastu. Ka nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed – näiteks HIV-positiivsed või need, kes kasutavad bioloogilisi ravimeid , siirdatud elunditega patsiendid on vastuvõtlikumad. Vigase nahabarjääri korral(nt atoopiline dermatiit) või mikrovigastuste korral(nt küünte närimine) on samuti risk nakatumiseks HPV viirusesse kõrgem.

Millistes piirkondades soolatüükad esinevad?

Lemmikkohad on labakäte pealmine pind, sõrmed, küünevallid ja tallad, aga ka traumale disponeeritud kohad nagu põlved ja küünarnukid. Näo piirkonnas näeme sagedamini lamedaid tüükaid.

Kuidas soolatüüka ära tunda?

Kareda või tüükalise  pinnaga teravalt piirdunud nahamoodustis, mis  võib olla naha värvi või hallikas. Sageli näeme soolatüüka pinnal väikseid tumedad täpikesi (tromboseerunud  kapillaarid). Soolatüükad võivad kasvada ka sisse poole, eriti taldadel ja võivad põhjustada kõndimisel valu. Korduval traumeerimisel võivad soolatüükad ka veritseda.

Kuidas eristada soolatüügast konnasilmast?

Nad võivad esmapilgul olla sarnased. Soolatüügas katkestab naha loomuliku joonise, sisaldab sageli tumedaid täpikesi ja lõikamisel kipub veritsema. Konnasilm koosneb sarvestunud vahajast ilma veresoonteta massist ja on ortopeedilise probleemi(deformeeerunud varbad, ristivõlvi lamenemine, lampjalgsus vms) nahailming. Tavalist paikneb varvastel või taldadel just survele disponeeritud piirkondades.

Kas soolatüükad on ohtlikud?

Soolatüükad on healoomulised, kuid võivad levida edasi, muutuda valulikuks, veritseda ja häirida kosmeetiliselt.

Kas soolatüükad võivad taanduda spontaanselt?

Jah, mõnel juhul võivad soolatüükad immuunsüsteemi abiga taanduda ilma ravita,  eriti lastel ja noorukitel. Täiskasvanutel ja immuunpuudulikkuse korral siiski pigem mitte.

Kas HPV vaktsiin kaitseb soolatüügaste eest?

HPV vaktsiin ei kaitse soolatüügaste eest, sest ta on välja töötatud eelkõige nende HPV tüüpide vastu, mis põhjustavad emakakaela- ja teisi  HPV-ga seotud vähkkasvajaid ja suguelundite tüükaid e. kondüloome.

Kuidas soolatüükaid ravitakse?

Ravimeetod valitakse vastavalt tüüka asukohale, suurusele ja arvule. Kõige levinud meetod on krüoteraapia vedela lämmastikuga, mis võib põhjustada ebamugavust või valu olenevalt soolatüüka lokalisatsioonist ja patsiendi valutundlikkusest.  Laialt kasutatakse ka keratolüütilise toimega käsimüügiravimeid. Lastel on häid tulemusi saadud ka nn “toruteibi meetodil”. Kõige edukam on tavaliselt kombineeritud ravi. Sobivama ravimeetodi aitab valida nahaarst.