Aadress: Merivälja tee 33, Pirita II. korrus | Avatud: E-N 9.00-18.00, R 9.00-16.00, L,P suletud  | Helista: +372 600 6860 | Kirjuta: info@dermaline.ee

Juuste hõrenemine

Inimesel on peas umbes 120000 juuksekarva, millest 85-90% on aktiivses kasvufaasis (2-4 aastat), teised  puhkeolekus (2-4 kuud). Normaalne on kaotada kuni 100 karva päevas, mis kasvutsükli käigus asendatakse uutega. Normaalseks juuksekasvuks on vajalik karvapapilli hea verevarustus ja hea üldtervis.

 

Kui väljakukkuvate karvade hulk hakkab suurenema ja nende asemel ei kasva uusi karvu või kasvab neid vähem, on tegemist juustekao ehk alopeetsiaga.

Millised on juustekao põhjused

Juustekaol on palju võimalikke põhjuseid:

 

  • Pärilik juuksekadu
  • Pea bakteriaalsed – või seeninfektsioonid
  • Juukseid traumeerivad soengud (hobusesaba, juuksepikendused)
  • Juuksehooldustooted (sh. Püsivärvid või pleegitajad)
  • Hormonaalsed muutused (näit. rasedus, sünnitus või menopaus)
  • Medikamentoosne ravi (näit.kemoteraapia jt. ravimid)
  • Ekstreemne kaalukaotus või dieedi muutus
  • Toitumuslikud puudujäägid (eelkõige raua või valgu puudus)
  • Stressirikkad sündmused (näit. operatsioon, infektsioon)
  • Kilpnäärme haigused
  • Autoimmuunsed

 

Sagedasemad juustekao tüübid

  1. Hormonaalne – androgeenne alopeetsia
  2. Mittehormonaalne – telogen effluvium
  3. Armistuv alopeetsia
  4. Autoimmuunne – koldeline alopeetsia

 

Androgeenne ehk meestüüpi alopeetsia on geneetilise eelsoodumusega ning väga sagedane just meestel. Seda esineb 58%-l 30-50a meestel. Premenopausis naistel on sagedus 10%, kuid see kasvab vanusega ning üle 65a naistel esineb seda probleemi 50-75% -l.

Teatud tüüpi meessuguhormoonide liia tõttu hakkavad juuksekarvad teatud piirkondades õhemaks muutuma, kuni lõpuks kaovad. Naistel ei ole meessuguhormoonide roll nii selge.

Meestel algab juuste hõrenemine oimu – või kiirupiirkonnast ja võib levida pealaele ja üle kogu pea.
Naistel võib täheldada juuste hõrenemist hajusamalt valdavalt pealae piirkonnas. Karvad ei pruugi täiesti kaduda, vaid võivad muutuda väga õhukeseks. Mõnikord võivad kaasuda akne, liigkarvasus või teised hormonaalseid häireid.

 

Ravis on kasutusel nii suukaudsed (finasteride jt) kui paiksed antiandrogeense toimega ravimid (minoxidil). Ravi on eluaegne, teatud piirangute ja võimalike kõrvaltoimetega. Ravi alguses võivad juuksed mõne nädala jooksul ajutiselt rohkem välja langeda, seejärel asenduvad uute karvadega. Juuste tihenemine on märgatav 6-12 kuu möödumisel. Ravi katkestamisel taastub juuste väljalangemine tavaliselt mõne kuu jooksul.

 

Protseduuridest on efektiivsed PRP, iPRF, mikronõelumine, mesoteraapia (eksosoomid, vaskpeptiidid jt), polünukleotiidid, süstitavad biostimulaatorid (polünukleotiidid, peptiidid, HA+ aminohapped), madalsageduslik laserravi. Protseduure tuleb teha mitmeid kordi 1-2 nädalaste vahedega ja hiljem säilitavalt harvemate kuuridena. Umbes 1 kuu jooksul võib juuste väljalangemine peatuda. Uute karvade kasvamist võib märgata tavaliselt peale 3. kuud.

 

Raskematel juhtudel või kui muud ravid ei ole andnud tulemusi, on näidustatud juuste transplantatsioon. See on invasiivne ja kulukas protseduur ning juuste tagasikasvamiseks kulub kuid

 

Telogen effluvium“i korral tekib kiire juuste väljalangemine lühikese aja jooksul. Tüüpiliselt juhtub see mõned kuud peale füüsilist või emotsionaalset stressiolukorda või ka peale äkilist hormonaalset muutust või infektsiooni (näit. COVID-19 jt), kui korraga väga palju juuksekarvu läheb puhkefaasi. Igapäevaselt võib kaotada keskmiselt 300 karva 100 asemel, mis on normaalne.  Juuksed hõrenevad ühtlaselt üle kogu pea.

 

Peaaegu 50% naistel tekib juuste suurem väljalangemine ca 3-5 kuud peale sünnitust hormonaalsete muutuste tõttu. Probleem on ajutine ning taastub mõne kuu jooksul. Toetavatest protseduuridest on näidustatud PRP ja iPRF, mikronõelumine, mesoteraapia (eksosoomid, vaskpeptiidid jt), polünukleotiidid, süstitavad biostimulaatorid (polünukleotiidid, peptiidid, HA+ aminohapped).

 

Alopecia areata (AA) on autoimmuunne haigus, mis ründab karvafolliikleid, põhjustades laigulist juustekadu. Haigus tekib rohkem lastel ja noorukitel. Selle esinemissagedus on ca 2%. Teatud paiksed ja suukaudsed ravimid ja koldesisesed süstid võivad soodustada juuste tagasikasvamist, kuid  raskemad juhud ei pruugi ravile alluda. Uuematest ravimitest on kasutusel JAK-inhibiitorid -immunomoduleerivad ravimid, mida kasutatakse mõõduka kuni raske alopeetsia korral. AA kulg on ettearvamatu, kuid kergematel juhtudel kasvavad juuksed tavaliselt ise mõne aasta jooksul tagasi. Umbes 10-20% patsientidel võivad kaasuda küünte muutused.

 

Armistuv alopeetsia on põletikuline seisund, mis kahjustab karvafolliikleid, põhjustades armistumist ja püsivat juuksekadu. Kahjustus võib tekida traumast nagu näiteks põletus või raske infektsioon. Haigust tekib nii meestel kui naistel, kuid see on harv lastel.

Raviks kasutatakse süsteemseid, suukaudseid või bioloogilisi ravimeid ja ka põletikuvastaseid nahasiseseid süste.

 

Kuidas juuste kadu või hõrenemist diagnoositakse?

Adekvaatse ravi jaoks on vajalik korrektne diagnoos, millist tüüpi alopeetsiaga on täpselt tegemist. Mõnikord saab dermatoloog panna diagnoosi ka kliinilise pildi järgi, kuid sageli on vaja teha täiendavaid uuringuid. Igapäevaselt kasutavad nahaarstid peanaha uurimiseks dermatoskoopi, mille mitmekordse suurenduse abil on võimalik tuvastada ühele või teisele alopeetsiale iseloomulikke spetsiifilisi tunnuseid. Seen- või bakteriaalse nakkuse korral võtab arst peanahalt vastavad proovid. Väga oluline on välja selgitada võimalikke kaasnevaid terviseprobleeme ja uurida, kas juuste kadu on esinenud ka lähisugulastel. Vajadusel tehakse vereanalüüsid, välistamaks kilpnäärme haiguseid, raua või vitamiinide puudust või teisi probleeme.  Mõnikord on diagnoosi täpsustamiseks vaja võtta nahatükk peanahalt.

 

Milline on juuste kao ravi

Ravi toimub vastavalt juustekao põhjusele. Ükski ravim või protseduur ei toimi kõikidele juustekao tüüpidele, vaid arst määrab ravi vastavalt uuringutele ja diagnoosile. Mõnikord võib juba alloleva terviseprobleemi korrigeerimine peatada juustekao.

 

Parimate tulemuste saavutamiseks tuleb sageli kombineerida suukaudseid ja paikseid ravimeid ning erinevaid protseduure. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb üldjuhul korrata.

 

Dermaline Clinic“us pakume lisaks tavapärasele medikamentoossele ravile erinevaid kliiniliselt tõestatud efektiga protseduure:

 

  • Mesoteraapia eksosoomidega
  • Mesoteraapia Pluryal Mesoline Hair lahusega
  • süstitavad biostimulaatorid (polünukleotiidid, peptiidid jt)
  • PRP ja iPRF
  • Koldesisesed triamtsinolooni süstid (alopecia areata)Protseduurid aitavad:
    • pidurdada või peatada juustekarvade väljalangemist
    • androgeenset alopeetsiat või telogen affluvium“i kontrolli all hoida
    • tihendada juukseid (suurendada juuksekarvade arvu)
    • stimuleerida uute juuksekarvade kasvu
    • parandada juuksekarvade kvaliteeti
    • tugevdada ja toita olemaolevaid juuksekarvu
    • niisutada ja tihendada peanahka
    • parandada karvasibulate verevarustust
    • muuta juuksekarvad paksemaks
    • vähendada rasedusjärgset juustekadu
    • kiiremini taastuda peale juuste transplantatsiooni

 

Protseduurid on ohutud ja hästi talutavad. Nende arv ja segedus on väga individuaalne, sõltudes konkreetsest juustekao tüübist. Enamikke protseduure tuleb teha vähemalt 3x ja kõikidel juhtudel on soovitatav kuuri korrata 6-12 kuu jooksul, et tulemusi säilitada.Lisaks ravile tuleks igapäevaselt vähendada juuste traumeerimist (näiteks soengutega), piirata keemilist töötlust (juuksevärvid, sirgendajad või püsilokid) või tugevat föönitamist. Toituge tervislikult ja jälgige, et dieedis oleks piisavalt tsinki, biotiini ja rauda. Ravige ära võimalikud teised terviseprobleemid.

Kui sul on küsimusi meie teenuste kohta või soovid muud infot, helista numbrile +372 600 6860 või kirjuta meile: info@dermaline.ee

Seotud teenused