Aadress: Merivälja tee 33, Pirita II. korrus | Avatud: E-N 9.00-18.00, R 9.00-16.00, L,P suletud  | Helista: +372 600 6860 | Kirjuta: info@dermaline.ee

Naha pahaloomulised kasvajad

ABCDE – kriteeriumid

Melanoom on nahavähi kõige agressiivsem vorm, kuid varajase avastamise korral on see hästi ravitav.

 

Regulaarne naha enesekontroll ja muutuste varajane märkamine on võtmetähtsusega!

 

Kuidas oma nahka kontrollida?

 

  • Kontrolli kogu nahapinda vähemalt 1 kord kuus.
  • Varu aega! Kasuta head valgust ja peeglit, vajadusel palu selja ja peanaha kontrolliks lähedase inimese
  • Ära unusta varbavahesid, taldade, küünte ja limaskestade piirkonda.
  • Jälgi nii olemasolevaid pigmentnevusi kui ka uusi nahamoodustisi.

 

Mida tähendavad ABCDE- kriteeriumid?

ABCDE-kriteeriumid aitavad ära tunda pigmentneevusi ja nahamoodustisi, mis võivad viidata melanoomile ja vajavad kiiret sekkumist kiiret sekkumist spetsialisti poolt.

 

A – Asümmeetria

Normaalne neevus on enamasti sü

Kahtlane on moodustis, mille pooled on väga erinevad ja tavaliselt see erinevus suureneb ka aja jooksul.

 

B – Border (piirjoon)

Normaalne neevus on selgete ja ühtlaste servadega.

Kahtlane on ebaühtlase, sakilise või hägusa piiriga moodustis ja eriti kui teised patsiendi neevused on selgete piirjoontega

 

C – Color (värvus)

Normaalne neevus on tavaliselt ühevä

 

Kahtlane on mitmevärviline neevus, e mitu erinevat värvitooni ühes moodustises (pruun, must, punane, hall, valkjas võ sinakas).

 

D – Diameter (läbimõõt)

Risk suureneb, kui moodustise läbimõõt on üle 6 mm. Tegemist ei ole absoluutse tunnusega, seste dermatoskoopilise uuringu abiga diagnoosime ka mikromelanoome, mille läbimõõt on ainult 1-2mm.

 

Oluline on ka kasvamine, sõltumata algsest suurusest. Kahtlane on kasvamine kuuude, mitte aastakümnete jooksul.

 

E – Evolution (muutus ajas)

Kõige olulisem kriteerium!

 

Tähelepanu vajab iga muutus suuruses, kujus, värvuses, pindmises struktuuris, samuti sügelus, veritsus või koorik.

 

Kasvaja kasvab ja muutub ajas! Mida agressiivsem kasvaja, seda kiirem on muutus ajas!

 

Reeglina tekib muutus ühes moodustises ja see erineb olulisel määral patsiendi teistest moodustistest!

 

Iga melanoomi korral ei pea olema kõik kriteeriumid alati samas ajahetkes täidetud, sest spetsiifilised tunnused võivad lisanduda kasvaja kasvades. Kui on tegemist hiljuti tekkinud, suureneva ja muutuva, teistest patsiendi moodustistest erineva moodustisega, siis tuleb kindlasti pöörduda nahaarsti vastuvõtule dermatoskoopiliseks kontrollliks.

 

Basalioom ehk basaalrakuline nahavähk

 

Basalioom ehk basaalrakuline nahavähk on kõige sagedasem nahavähi vorm.

 

See tekib naha basaalrakkudest ning kasvab tavaliselt aeglaselt ja reeglina siirdeid teistesse elunditesse ei anna. Ravimata jätmisel võib kahjustada ümbritsevaid kudesid.

 

Miks basalioom tekib?

Basalioomi peamine riskitegur on pikaajaline ja kumulatiivne UV-kiirgus.

 

Olulisemad riskitegurid:

 

  • krooniline e. elu jooksul “kogutud “ päikesekiirgus,
  • hele nahk (I–II fototüüp),
  • varasemad päikesepõletused,
  • välitöö või rohke vaba aja veetmine õues,
  • vanem iga,
  • immuunsupressioon,
  • varasem nahavähi anamnees.

 

Kuidas basalioom välja näeb?

Basalioom võib avalduda erineval kujul. Enamasti on see:

 

  • pärlmutterja või läikiva pinnaga roosakas või nahavärvi tihke sõlm, mis suureneb aeglaselt, kuid pidevalt
  • samuti võib olla pindleviv basalioom, mis näev välja nagu peenikese tihke valliga ümbritserud roosa laik
  • keskelt koorikuline, korduvalt haavanduv, veritsev uudismoodustis, mis ei parane 4-6 näadalaga.

 

Kus basalioom kõige sagedamini tekib?

Basalioom tekib peamiselt päikesele avatud piirkondades: nägu (nina, põsed, otsaesine), kõrvad, kael, peanahk.

 

Kas basalioom on ohtlik?

Basalioom kasvab aeglaselt ja levib teistesse elunditesse väga harva (metastaase praktiliselt ei teki), kuid:

 

  • võib kasvada sügavamatesse kudesid,
  • võib põhjustada verejooksu,
  • ravimata kujul võib põhjustada ümbritsevate kudede märkimisväärseid kahjustusi.

 

Tegemist on naha pahaloomulise kasvaja e. nahavähiga ja basalioom vajab alati ravi.

 

Kuidas basalioomi diagnoositakse?

  • Diagnoos pannakse tavaliselt kliinilise ja dermatoskoopilise hindamise alusel.
  • Vajadusel tehakse biopsia, et kinnitada diagnoos histoloogiliselt.

 

Kuidas basalioomi ravitakse?

Ravimeetod valitakse vastavalt basalioomi tüübile, suurusele ja asukohale.

 

Võimalikud ravimeetodid:

 

  • kirurgiline eemaldamine (kuldstandard sõlmelise basalioomi korral),
  • krüoteraapia (valitud juhtudel),
  • paikne ravi (nt imikvimood teatud pindmiste vormide korral),
  • fotodünaamiline ravi(pindmiste vormide korral)

 

Kas basalioom võib tagasi tulla?

Jah. Basalioomi esinemine viitab kroonilisele UV-kahjustusele ja selle tõttu suureneb risk uute basalioomide tekkeks mujal nahal. Pärast diagnoosi on vajalik regulaarne dermatoskoopiline jälgimine nahaarsti juures vähemalt 1 kord aastas. Varajane basalioomi avastamine võimaldab lihtsamat ravi!

 

Lamerakuline nahavähk

 

Lamerakuline nahavähk on sageduselt teine mittemelanoomse nahavähi vorm.

 

See tekib epidermise keratinotsüütidest ja on sageli seotud pikaajalise UV-kiirguse ning aktiiniliste keratoosidega.

 

Miks lamerakuline nahavähk tekib?

Lamerakk-vähi peamine põhjus on krooniline ja kumulatiivne päikesekiirgus. Eriti heledanahalistel inimestel, kes viibivad töö või hobide tõttu pikalt päikese käes, päevituvad halvasti ja saavad korduvalt päikesepõletusi, Riski tõstavad aktiinilised keratoosid anamneesis, vanem iga, immuunsupressioon (nt siirdatud elunditega või bioloogilisel ravil patsiendid) ja kroonilised haavandid.

 

Kuidas lamerakuline nahavähk välja näeb?

Kliiniline pilt võib olla väga erinev. Lamerakk-vähk võib avalduda tihke sõlme, ketendava või koorikuga kaetud naastu või mitteparaneva periooditi veritseva haavandina. Iseloomulik on kiire kasv ja varasem haavandumine.

 

Kus lamerakuline vähk kõige sagedamini tekib?

Lamerakk-vähk tekib tavaliselt päikesele avatud piirkondades: nägu ja huuled, kõrvalestad, peanahk, käeseljad ja käsivarred. See võib tekkida ka kroonilistes haavandites, armides ja limaskestadel. Tuleks pöörata tähelepanu, et armid vajavad hoolikat kaitset UVK eest ja armi haavandumine võib viidata nahavähi tekele.

 

Kas lamerakuline nahavähk on ohtlik?

Jah. Erinevalt basalioomist võib lamerakk-vähk levida lümfisõlmedesse ja muudesse elunditesse (metastaseeruda), samuti kasvada sügavamatesse kudesid.

 

Metastaaside risk on suurem kiiresti kasvavate kasvajate korral, huulte, kõrvade ja peanaha piirkonnas ja immuunsupresseeritud patsientidel.

 

Millal peaks kindlasti pöörduma nahaarsti vastuvõtule?

Pöördu arsti poole, kui:

 

  • nahal on haavand või moodustis, mis ei parane 4-6 nädala jooksul,
  • kahjustus kasvab või muutub kiiresti,
  • tekib valu, veritsus või tundlikkuse muutus,
  • aktiiniline keratoos muutub paksemaks või valulikuks.

 

Kuidas lamerakulist nahavähki diagnoositakse?

Diagnoos kinnitatakse dermatoskoopilise uuringu, nahabiopsia ja histoloogilise uuringuga. Vajadusel hinnatakse ka lümfisõlmi ja haiguse levikut.

 

Kuidas lamerakulist nahavähki ravitakse?

Ravimeetod sõltub kasvaja suurusest, asukohast, levikust ja patsiendi üldseiseundist.

 

Peamised ravivõimalused:

 

  • kirurgiline eemaldamine (esmavalik),
  • kiiritusravi-kasutatakse, kui kasvaja kirurgiline eemaldamine ei ole kasvaja mõõtmete võ lokalisatsiooni tõttu võimalik, on seotud ulatusliku kosmeetilise defektiga (pea- ja kaela piirkond) või pole võimalik patsiendi kaasuvate haiguste tõttu
  • kaugelearenenud haigusvormide korral süsteemne ravi.

 

Kuidas lamerakulist nahavähki ennetada?

Oluline on vältida liigset UV-kiirgust, kasutada laia spektriga päikesekaitsekreemi SPF50 ja regulaarselt kontrollida oma nahka. Aktiinilised keratoosid on lamerakulise nahavähi riskimarker ja nende ravi peab toimuma õigeaegselt. Lamerakuline nahavähk on tõsine, kuid varakult avastatuna hästi ravitav pahaloomuline kasvaja.

 

Aktiiniline keratoos

Aktiiniline keratoos (AK) on naha päikesekahjustusest tingitud vähieelne muutus, mis tekib pikaajalise UV-kiirguse toimel.

 

See kujutab endast sarvkihirakkude atüüpilist paljunemist ja võib osadel juhtudel areneda lamerakuliseks nahavähiks.

 

Miks aktiiniline keratoos tekib?

Aktiiniline keratoos tekib kroonilise ja kumulatiivse UV-kiirguse toimel, sageli aastate või aastakümnete jooksul.

 

Aktiinilise keratoosi riskiteguriteks on pikaajaline päikese käes viibimine, hele nahk (I–II fototüüp), korduvad päikesepõletused, välitöö või aktiivne vaba aja veetmine õues, vanem iga ja kindlasti ka immuunsupressioon (nt elundisiirdatud patsiendid, bioloogiline ravi).

 

Kuidas aktiiniline keratoos välja näeb?

AK võib olla katsudes kare „liivapaberitaoline“ laik, roosakas, punakas või nahavärvi, ketendav või koorikuline.

 

Sageli on katsudes paremini tuntav kui silmaga nähtav!

 

Millised piirkonnad on tüüpilised AK jaoks?

Aktiiniline keratoos esineb tavaliselt päikesele avatud piirkondades: nägu (nina, põsed, otsaesine), kõrvad, peanahk (eriti kiilaspäistel), kael ja dekoltee, käsivarred ja käeseljad.

 

Kas AK on nahavähk?

Ei, aktiiniline keratoos ei ole nahavähk, kuid on vähieelne seisund.

 

Hinnanguliselt 5–10% AK-dest võib aja jooksul areneda lamerakk-kartsinoomiks. Kui patsiendil on mitmeid AK, on esinneud nahavähki ja pt on immuunsupresseeritud, siis risk nahavähi tekeks on oluliselt kõrgem. Riski on siiski raske ette ennustada, mistõttu kõiki aktiinilisi keratoose tuleb jälgida ja ravivajadus, samuti ka ravimeetod otsustatakse koostöös nahaarstiga.

 

Kuidas aktiinilist keratoosi diagnoositakse?

Tavaliselt piisab kliinilisest ja dermatoskoopilisest hindamisest. Vajadusel tehakse nahabiopsia, et välistada nahavähk.

 

Kuidas aktiinilist keratoosi ravitakse?

Ravimeetod valitakse vastavalt kollete arvule, asukohale ja AK tüübile.

 

Võimalikud ravivõtted:

 

  • krüoteraapia (külmutamine vedela lämmastikuga kasutades Cry-AC seadet),
  • paiksed ravimid (nt 5-fluorouratsiil, imikvimood, diklofenak),
  • fotodünaamiline ravi (PDT),
  • harvem kirurgiline eemaldamine( lamerakk-vähi kahtlusel või muude meetodite ebaefektiivsuse korral)

 

Kuidas AK ennetada?

  • Väldi liigset päikese käes viibimist (eriti kl 10–16).
  • Kasuta laia spektriga päikesekaitsekreemi SPF 50 igapäevaselt ja uuenda seda 3 tunni tagant
  • Kanna kaitseriideid, laia äärega mütsi ja päikeseprille.
  • Väldi solaariumi.
  • Kontrolli regulaarselt oma nahka ja käi vajadusel dermatoloogi juures.

 

Sõnum patsiendile:

  • Aktiiniline keratoos on päikesekahjustusest tingitud vähieelne nahamuutus
  • Varajane avastamine ja ravi vähendavad nahavähi riski.
  • Päikesekaitse on kõige olulisem ennetusmeede. Ennetada AK on alati lihtsam kui ravida!

Kui sul on küsimusi meie teenuste kohta või soovid muud infot, helista numbrile +372 600 6860 või kirjuta meile: info@dermaline.ee

Seotud teenused