Nahaprobleemid / Nakkuslikud nahahaigused

Soolatüükad

Soolatüükad  e. verrukad on healoomulised nahakasvajad, mida põhjustab inimese papilloomiviirus (Human papilloma virus  e. HPV). Kokku on teada üle 200 erineva HPV tüübi ja soolatüükaid põhjustavad madala riskiga HPV tüübid, mis tavaliselt paljunevad just naha pindmistes kihtides.  Näiteks HPV 2, 4, 27 ja 57 põhjustavad tavalisi soolatüükaid labakätel ja labajalgadel. HPV3 ja HPV10 lamedaid tüükaid, HPV1 tallatüükaid. Korraga võib inimene olla nakatunud mitme erineva HPV viiruse tüübiga.

 

Miks soolatüükad tekivad?

Tegemist on nakkusega. HPV viirus satub organismi naha mikrotraumade kaudu (väikesed lõhed, marrastused) ja hakkab naha rakkudes paljunema. On võimalik, et HPV viirus jääb organismi mitmeks aastaks püsima varjatud kujul  ja aktiveerub alles immuunsüsteemi nõrgenemisel.

 

Kuidas soolatüükad levivad?

Tavaliselt otsese nahakontakti teel inimeselt inimesele. Võimalik ka kaudselt ühiskasutatavate esemete  ja paljajalu kõndides ka pindade kaudu (ujulad, saunad, riietusruumid). Samuti võib inimene HPV viirust levitada ise  endale ühest keha piirkonnast teise nt. kratsides või raseerides kahjustatud piirkonda.

 

Kellel soolatüükad sagedamini tekivad?

Lapsed ja noorukid haigestuvad soolatüügastesse sagedamini kui täiskasvanud, kuna nende immuunsüsteem ei ole veel jõudnud välja arendada kaitset HPV teriüüpide vastu. Ka nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed – näiteks HIV-positiivsed või need, kes kasutavad bioloogilisi ravimeid , siirdatud elunditega patsiendid on vastuvõtlikumad. Vigase nahabarjääri korral(nt atoopiline dermatiit) või mikrovigastuste korral(nt küünte närimine) on samuti risk nakatumiseks HPV viirusesse kõrgem.

 

Millistes piirkondades soolatüükad esinevad?

Lemmikkohad on labakäte pealmine pind, sõrmed, küünevallid ja tallad, aga ka traumale disponeeritud kohad nagu põlved ja küünarnukid. Näo piirkonnas näeme sagedamini lamedaid tüükaid.

 

Kuidas soolatüüka ära tunda?

Kareda või tüükalise  pinnaga teravalt piirdunud nahamoodustis, mis  võib olla naha värvi või hallikas. Sageli näeme soolatüüka pinnal väikseid tumedad täpikesi (tromboseerunud  kapillaarid). Soolatüükad võivad kasvada ka sisse poole, eriti taldadel ja võivad põhjustada kõndimisel valu. Korduval traumeerimisel võivad soolatüükad ka veritseda.

 

Kuidas eristada soolatüügast konnasilmast?

Nad võivad esmapilgul olla sarnased. Soolatüügas katkestab naha loomuliku joonise, sisaldab sageli tumedaid täpikesi ja lõikamisel kipub veritsema. Konnasilm koosneb sarvestunud vahajast ilma veresoonteta massist ja on ortopeedilise probleemi(deformeeerunud varbad, ristivõlvi lamenemine, lampjalgsus vms) nahailming. Tavalist paikneb varvastel või taldadel just survele disponeeritud piirkondades.

 

Kas soolatüükad on ohtlikud?

Soolatüükad on healoomulised, kuid võivad levida edasi, muutuda valulikuks, veritseda ja häirida kosmeetiliselt.

 

Kas soolatüükad võivad taanduda spontaanselt?

Jah, mõnel juhul võivad soolatüükad immuunsüsteemi abiga taanduda ilma ravita,  eriti lastel ja noorukitel. Täiskasvanutel ja immuunpuudulikkuse korral siiski pigem mitte.

 

Kas HPV vaktsiin kaitseb soolatüügaste eest?

HPV vaktsiin ei kaitse soolatüügaste eest, sest ta on välja töötatud eelkõige nende HPV tüüpide vastu, mis põhjustavad emakakaela- ja teisi  HPV-ga seotud vähkkasvajaid ja suguelundite tüükaid e. kondüloome.

 

Kuidas soolatüükaid ravitakse?

Ravimeetod valitakse vastavalt tüüka asukohale, suurusele ja arvule. Kõige levinud meetod on krüoteraapia vedela lämmastikuga, mis võib põhjustada ebamugavust või valu olenevalt soolatüüka lokalisatsioonist ja patsiendi valutundlikkusest.  Laialt kasutatakse ka keratolüütilise toimega käsimüügiravimeid. Lastel on häid tulemusi saadud ka nn “toruteibi meetodil”. Kõige edukam on tavaliselt kombineeritud ravi. Sobivama ravimeetodi aitab valida nahaarst.

 

Sügelised

 

Sügelised on nakkav nahahaigus, mida põhjustab sügelislest (Sarcoptes scabiei). Lest kaevub naha pindmistesse kihtidesse, kus ta elab, muneb ja põhjustab tugevat sügelust ning iseloomulikku löövet.

 

Miks sügelised tekivad?

Sügelised tekivad kokkupuutel sügelislestaga. Haigus ei ole seotud halva hügieeniga – sügelistesse võivad haigestuda kõik, sõltumata vanusest  ja sotsiaalsest staatusest.

 

Kuidas sügelised levivad?

Tavaliselt ikka otsese nahk naha vastu kontakti teel(pereliikmed, lähedased sõbrad), samuti on võimalik nakatuda ka seksuaalkontakti,  harvem ühiskasutatavate esemete kaudu (telefonid, kõrvaklapid, riided, voodipesu, rätikud).

 

Kellel sügelised sagedamini esinevad?

Lastekollektiivides ja hooldekodudes levivad sügelised kergesti. Väga vastuvõtlikud on ka nõrgestatud immuunsusega isikud.

 

Millised on sügeliste lemmikkohad?

Täiskasvanutel kindlasti sõrmevahed, randmed, küünarnukid, kõht ja nabaümbrus, tuharad ja meestel ka suguelundid. Lastel esineb löövet ka peopesades ja jalataldadel.

 

Kuidas sügelisi ära tunda?

Sügelised sügelevad! Eriti iseloomulik on piinav öine sügelus. Nahale tekivad väikesed punased punnikesed e. paapulid, mis sageli paiknevad paarikaupa, lisaks koorikuga  lööbeelemendid ja kratsimisjäljed. Sõrmede külgpindadel, randmetel, tallavõlvis võib hoolikal uurimisel näha  peenikesi  looklevaid joonekujulisi käike (sügeliskäigud).

 

Kas sügelistel on ka peiteperiood?

Jah, reeglina 2-4 nädalat.

 

Kuidas sügelisi diagnoositakse?

Diagnoosi püstitamiseks piisab tüüpilisest lööbest ja patsiendi kaebustest, kuid tänapäeval reeglina kinnitatakse diagnoos ka dermatoskoopilise uuringuga, mis annab 100% kindluse, et tegemist on sügelistega.

 

Kuidas sügelisi ravitakse?

Sügelised ei taandu iseenesest, kindlasti on vajalik ravi. Kergematel juhtudel piisab käsimüügiravimitest(nt permetriin). Vajadusel saab arst ordineerida väävlisalvi(lastel ja täiskasvanutel on erineva tugevusega salv)või suukaudse  ravimi. Ravimit kantakse nahale  kaelast taldadeni, mitte ainult lööbes piirkondadele.

 

Sõltumata ravimist on sügeliste ravis võtmetähtsusega raviskeemi korrektne  jälgimine ja pereliikmete samaaegne ravi. Ka lööbevabad kontaktsed peavad kindlasti saama profülaktilist ravi, sest nende haigus võib olla antud hetkel peiteperioodis ja jättes ühe pereliikme või lähedase sõbra ravimata seisame 2 näd pärast silmitsi uue haigusjuhuga ja kõik pereliikmed peavad ravi kordama.

 

Kas sügelus kaob kohe peale ravi?

Mitte alati. Sügelus võib püsida 1–3 nädalat pärast edukat ravi, kuna nahk vajab taastumiseks aega. See ei tähenda tingimata, et ravi oleks ebaõnnestunud. Oluline on nahka hoolikalt niisutada!

 

Mida tuleb teha pärast ravi?

Väga oluline on pesta riideid(mitte unustada kindaid!),  voodipesu ja rätikuid vähemalt 60 °C juures ja esemed, mida ei saa pesta, hoida kinnises kilekotis 7-10 päeva. Telefonid, kõrvaklapid ja muud sageli kasutatavad esemed vajavad hoolikat desinfitseerimist.

 

Kas sügelised on ohtlikud?

Sügelised ei ole eluohtlikud, kuid tegemist on nakkushaigusega ja üks ravimata isik, olenevalt tema sotsiaalsest aktiivsusest võib nakatada kümneid inimesi. Ravimata sügelised võivad tüsistuda mädapõletikuga. Kahtluse võib ebaõnnestunud ravi korral pöördu  kindlasti nahaarsti vastuvõtule dermatoskoopiliseks kontrolliks.

 

 

 

Jala- ja küüneseen

Jalaseen  e. atleedijalg (inglise keeles athlete’s foot) ja küüneseen e. onühhomükoos  on sagedased seeninfektsioonid, mis kahjustavad jalalaba nahka ja/või küüsi.  Nimi atleedijalg tuleb sellest, et  haigus levib kergesti niisketes ja soojades tingimustes (nt spordisaalid, duširuumid, basseinid) ja sportlastel esineb seda sagedamini.

 

Jalaseen võib avalduda erinevalt:

 

• kuiv ja ketendav nahk jalatallal, penehelbeline valkjas ketendus (sageli „tolmune“ välimus)
• punetus tallavõlvi piirkonna
• ketendus, leemendus või lõhed varbavahedes((eriti 4. ja 5. varba vahel)

 

Sageli aetakse jalaseent segamini lihtsalt kuiva nahaga.

 

Millised on küüneseene sümptomid?

Küüneseen esineb sagedamini varbaküüntel kui sõrmeküüntel.

Tüüpilised tunnused:

 

• küüne paksenemine, murenemine või kihistumine
• kollakas või valkjas värvus, eriti iseloomulikud on kollakad pikitriibud
• küüne pind võib muutuda hoopis valkjaks ja pulbriliseks

 

Sageli esimesena kahjustub  1., 2. ja 5. varbaküüs.

 

Kuidas diagnoos pannakse?

• Nahalt või küüne alt võetakse  proov seeneuuringuks spetsiaalsete tangide või skalpelliga (naha- või küünekaabe)
• Proovi võtab tervishoiutöötaja (mitte patsient ise)
• Materjal suunatakse laborisse mükoloogiliseks analüüsiks (mikroskoopia, külv seentele, PCR analüüs)

 

Jalaseene ravi:

Kergemate juhtude korral kasutatakse paikseid seenevastased kreeme (nt terbinafiin või mikonasool) Ravi kestab tavaliselt 4 nädalat.

Oluline:

 

• ravimit tuleb kanda kogu jalatallale ja varbavahedesse

 

Kui samaaegselt esineb küüneseen, võib vaja minna suukaudset ravi.

Küüneseene ravi sõltub kahjustuse ulatusest.

Vähese kahjustuse korral võib abi olla ka ravilakkidest.

 

Suukaudne ravi on alati näidustatud, kui kahjustatud on rohkem kui 1/2 küüneplaadist. Ravi kestab sõrmeküünte kahjustuse korral  ca 8-12 nädalat ja varbaküünte kahjustuse korral  4-6 kuud. Küüne täielik paranemine võtab aega, kuna terve küüs peab välja kasvama.

 

Ravi ajal on oluline käia regulaarselt ravipediküüris või iseseisvalt eemaldada võimalikult palju kahjustatud ja paksenenud küüneplaati.

 

Mida oodata ravi ajal ?

Paranemine on aeglane ja tuleb varuda kannatust, sest uus terve küüs kasvab järk-järgult ja lõplik tulemus võib suure varba küüne kahjustuse korral ilmneda alles 12 kuu möödumisel ravi algusest.

 

Kas seenhaigus võib tagasi tulla?

Jah, kordumine on sage. Riski vähendamiseks tuleks kanda hingavaid jalanõusid, vahetada  sokke regulaarselt ja hoida jalad kuivad. Vajadusel kasutada ennetavalt seenevastast kreemi 1–2 korda nädalas, eriti peale saunas või basseinis käimist.

 

Seeneeosed säilivad väliskeskkonnas väga hästi ja pindade desinfitseerimiseks võb kasutada 1% Chemipharm Des New lahust.

 

Sokkide eelpesuks sobib 0,3% Chemipharm DesNew lahus. Sokke tuleks pesta  ≥60 °C juures ja võimalusel triikida. Jalanõude desinfitseerimiseks võib kasutada seenevastast pihustit ja UV-valgusega(UV-C) seadet jalanõudele.

 

Seenhaiguse kahtluse korral broneeri aeg nahaarsti vastuvõtule diagnoosi kinnitamiseks ja korrektse ravi ordineerimiseks.