Nahaprobleemid / Sünnimärgid ja nahamoodustised

Pigmentneevus ehk sünnimärk

Pigmentneevus e. sünnimärk on melanotsüütide proliferatsioonist tingitud healoomuline rakkude kogum nahas. Melanotsüüdid on rakud, mis toodavad melaniini ja annavad nahale värvuse.

 

Kas pigmentneevused on kaasasündinud või tekivad elu jooksul?

Nimetus sünnimärk on tegelikult eksitav. Pigmentneevused võivad olla kaasasündinud – esinevad sünnil või ilmnevad varases imikueas  ja moodustavad umbes 1% kõigist pigmentneevustest. Omandatud  pigmentneevused  tekivad elu jooksul, enamasti lapse- ja noorukieas, kuid võivad lisanduda kuni 30. eluaastani.  Alates 65. eluaastast hakkab pigmentneevuste arv järk.järgult vähenema.

 

Kellel esineb pigmentneevusi rohkem?

Heledanahalistel esineb pigmentneevusi sagedamini kui tumedama nahaga inimestel.  II–III naha fototüübiga täiskasvanutel  keskmiselt 30–50 neevust ja fototüüp IV–VI korral  keskmiselt 5 neevust. Naistel esineb pigmentneevusi sagedamini kui meestel.

 

Milline on UVK mõju pigmentneevustele?

UV-kiirgus mängib olulist rolli pigmentneevuste kujunemisel. On leitud, et  päikesepõletused enne 20. eluaastat on seotud  suurema pigmentneevuste ja atüüpiliste neevuste arvuga hilisemas eas. Päikesepõletused pärast 20. eluaastat on seotud pigem lentiigode  e. päikeselaikude suurema  arvuga.

 

Oluline on kontrollida kogu nahka. Miks?

Pigmentneevused võivad paikneda kõikjal kehal, sh peanahal, talla- ja peopesadel, küünealustes, limaskestadel. Seetõttu on oluline regulaarselt hinnata kogu naha pinda, mitte ainult nähtavaid piirkondi.

 

Mis on “inetu pardipoja” fenomeen?

“Inetu pardipoja“ fenomen tähendab nahamoodustist, mis erineb selgelt inimese teistest uudismoodustistest ja pigmentneevustest. Ta võib olla hiljuti tekkinud või muutunud ja näeb nüüd „teistsugune“ välja.

Selline moodustis vajab alati spetsialisti hinnangut.

 

Millised muutused pigmentneevustes on kahtlased?

Tähelepanu vajab aastaid muutumatuna püsinud neevus, mis on hakanud suurenema, muutma kuju või värvust.  Kindlasti uue pigmentneevuse teke täiskasvanueas, eriti peale 40. eluaastat.

Kahtlane on ka pigmentneevuse sügelus, veritsus või korduv põletik ilma traumata.

Nende muutuste korral on kindlasti vajalik moodustise täpsem dermatoskoopiline uuring ja vajadusel ka moodustise eemaldamine koos järgneva histoloogilise uuringuga. Kahtluse korral broneeri aeg nahaarsti vastuvõtule dermatoskoopiliseks kontrolliks.

 

Seborroiline keratoos(SK)

Ilmselt kõige sagedasem naha sarvkihi healoomuline uudismoodustis, mis tekib keratinotsüütide  e. sarvkihirakkude liigse vohamise tulemusena.

 

Miks SK tekivad?

Seborroiliste keratooside täpne tekepõhjus ei ole teada. Nende teket seostatakse vanusega seotud naha muutuste, geneetilise eelsoodumuse ja epidermise rakkude proliferatsiooni häiretega. Sageli esimesed SK ilmuvad nahale juba varases keskeas, kui valdavalt  siiski vanuses 60+.
UV-kiirgus ei ole otsene põhjus, kuid võib soodustada SK ilmnemist päikesele avatud piirkondades.

 

Kas SK võb olla ohtlik?

Ei. SK on healoomuline uudismoodustis  ega muutu pahaloomuliseks. Oluline on eristada SK teistest pigmenteerunud nahamoodustistest, sh melanoomist. Esmapilgul võivad nad tunduda väga sarnased ja diagnoosi täpsustamiseks on vajalik dermatoskoopiline uuring.

 

Kuidas SK ära tunda?

Reeglina on SK selgelt piirdunud, värvuselt helepruunist tumemustani, pinnalt karedad või vahajad ja suuruselt mõnest millimeetrist kuni mitme sentimeetrini.
SK  paiknevad sagedamini kehatüvel ja  näol, samuti juustega kaetud peanahal.  SK ei esine peopesade, taldade  piirkonnas ja limaskestadel.

 

Kas SK võivad põhjustada vaevusi?

Enamasti on SK asümptomaatilised, kuid võivad põhjustada sügelust. Kui SK paiknevad mehaanilisele traumale disponeeritud piirkonnas, siis võivad ärrituse tulemusena muutuda põletikuliseks, veritseda  ja põhjustada ka valu.

 

Kas SK vajavad eemaldamist?

Asümptomaatiliste SK eemaldamiseks puudub meditsiiniline näidustus. Eemaldamine on näidustatud korduva ärrituse või trauma korral. Samuti võib nahaarst soovitada  moodustise eemaldamist diferentsiaaldiagnostilistel kaalutlustel, kui diagnoos ei ole kliiniliselt üheselt selge ja dermatoskoopilisest uuringuks  diagnoosi kinnitamiseks ei piisa. SK võib eemaldada ka patsiendi soovil esteetilistel kaalutlustel.

 

Milliseid eemaldamismeetodeid kasutatakse?

SK saab eemaldada mitmel viisil. Kõige levinum meetod on krüoteraapia vedela lämmastikuga. Väga hea kosmeetilise tulemuse annab ka SK eemaldamine spetsiaalse küretiga.  Väiksemate SK eemaldamiseks sobib ka elektrokoagulatsioon. Kasutatakse ka  laserravi ja kirurgilist eemaldamist.

 

Millal peaks pöörduma  nahaarsti vastuvõtule?

Kindlasti siis, kui nahamoodustis suureneb kiiresti, muutub  kuju või värvuse poolest, tekib spontaanne veritsus ja kaasneb valu või põletik.   Samuti on vajalik nahaarsti konsultatsioon koos dermatoskoopilise kontrolliga, kui soovite lasta  SK eemaldada ja pidada eelnevalt naharstiga nõu Teie jaoks sobivama meetodi valikul.

 

Kirss-angioomid

Kirss-angioomid (ka seniilsed angioomid või Campbell de Morgani laigud) on väga levinud healoomulised veresoonte kasvajad, mis koosnevad laienenud kapillaaridest.

 

Miks kirss-angioomid tekivad?

Kirss-angioomide täpne tekkepõhjus ei ole teada. Nende teket seostatakse vanuse (sagenevad pärast 30.–40. eluaastat), geneetilise eelsoodumuse ja veresoonte seinte vananemisega.

Need ei ole seotud nakkuse, elustiili ega hügieeniga.

 

Kuidas kirss-angioomi ära tunda?

Kirss-angioom on tavaliselt erkpunane kuni tumepunane või mõnikord ka lillakas, sileda või kergelt kumera pinnaga, selgelt piirdunud, läbimõõdult 2-6mm väike moodustis. Need esinevad sagedamini kehatüvel, rindkerel ja seljal. Paiknevad üksikult, kuid kehalt leidub tavaliselt mitmeid sarnaseid erimõõdus moodustisi.

 

Kas kirss-angioom võib põhjustada vaevusi?

Enamasti on kirss-angioomid asümptomaatilised.
Traumale disponeeritud piirkondades võivad veritseda ja muutuda põletikuliseks, tromboseerudes muutuvad valusaks ja värvuselt mustaks.

 

Kas kirss-angioomid on ohtlikud?

Ei. Kirss-angioomid on healoomulised ega muutu pahaloomuliseks.
Oluline on neid eristada teistest veresoonte või pigmenteerunud nahamoodustistest, sest nende käsitlemine on väga erinev.

 

Kas kirss-angioome peab eemaldama?

Meditsiinilist vajadust eemaldamiseks tavaliselt ei ole.

Eemaldamine on näidustatud korduva veritsuse korral, mehaanilise ärrituse tõttu ja kui diagnoos vajab täpsustamist. Tromboseerunud kirss-angioom võib meenutada melanoomi ja diagnoosi täpsustamiseks on vajalik dermatoskoopiline uuring või  moodustise kirurgiline eemaldamine koos järgneva histoloogilise uuringuga.

 

Kuidas kirss-angioome eemaldatakse?

Kirss-angioome eemaldatakse tavaliselt elektrokoagulatsiooni abil või laseriga. Krüoteraapiaga ei kuulu valikmeetodite hulka. 
Protseduur on üldjuhul kiire ja hästi talutav.

 

Millal tuleks pöörduda nahaarsti poole?

Soovitame pöörduda hindamisele, kui angioom veritseb korduvalt ilma traumata, muutub kiiresti angioomi suurus või värvus, tekib valu või põletik. Eelnev dermatoskoopiline kontroll on vajalik moodustise eemaldamiseks esteetilistel kaalutlustel, et valida Teie jaoks kõige sobivam ravimeetod.

 

Nahanäsad

Nahanäsad, mida nimetatakse ka pehmeteks fibroomideks või papilloomideks, on healoomulised naha uudismoodustised. Näsad koosnevad sidekoest ja on kaetud normaalse nahaga. Papilloomide nimi võib olla eksitav, sest tegelikult on tänapäeval teada, et papilloomidel puudub põhjuslik seos  inimese papilloomiviirusega(HPV).

 

Miks nahanäsad tekivad?

Nahanäsade täpne tekkepõhjus ei ole täielikult teada. Arvatakse, et nende teke on võib olla seotud geneetiliste eelsoodumusega ja vanusega seotud naha muutustega. Samuti naha pidev hõõrdumine  (nt kael, kaenlaalused, kubeme piirkond) on soodustavaks teguriks, eriti ülekaalulistel ja kaasneva diabeedi või insuliinresistentsusega patsientidel. Sagli näeme näsade teket hormonaalsete muutustega seoses nt raseduse ajal.

 

Kuidas nahanäsad ära tunda?

Nahanäsad on on tavaliselt katsudes pehmed, varre otsas paiknevad nahavärvi või kergelt pruunikad siledapinnalised moodustised, mis  on suuruselt mõnest millimeetrist kuni sentimeetrini.

Sagedamini paiknevad hõõrdumisele eksponeeritud piirkondades – kaelal, kaenlaalustes, rindade all, kubemes ja silmalaugudel.

 

Kas nahanäsad võivad põhjustada vaevusi?

Enamasti on nahanäsad  asümptomaatilised, kuid võivad ärrituda hõõrdumise tõttu, muutuda valulikuks või põletikuliseks ja trauma korral ka veritseda.

 

Kas nahanäsad on ohtlikud?

Ei. Nahanäsad on healoomulised ega muutu pahaloomuliseks. Siiski esmapilgul võivad nad olla äravahetamiseni sarnased dermaalsete neevustega ja põletikuliste muutuste korral ka nahakasvajatega. Korrrektne diagnoos on väga oluline, sest nende moodustiste käsitlus on väga erinev.

 

Kas nahanäsad vajavad eemaldamist?

Kaebuste puudumisel ei ole eemaldamine näidustatud. Eemaldamist tuleks kindlasti kaaluda korduva ärrituse ja veritsuse, traumale disponeeritud moodustiste  ja ebaselge diagnoosi korral.

Sageli soovitakse nahanäsade eemaldamist esteetilistel kaalutlustel.

 

Milliseid meetodeid kasutatakse nahanäsade eemaldamiseks?

Nahanäsad eemaldatakse tavaliselt elektrokoagulatsiooni abil, samuti on võimalik kasutada kirurgilist meetodit(käärid, skalpell), krüokirurgiat ja laserravi. Olenevalt valitud meetodist, nahanäsade  hulgast, läbimõõdust ja lokalisatsioonist võib patsient vajada ka lokaalanesteesiat.

 

Millal tuleks pöörduda nahaarsti vastuvõtule?

Dermatoskoopilisele kontrollile tuleks pöörduda, kui moodustis kasvab kiiresti, muudab värvust või kuju, tekib pidev valu või põletik ja ka korduva veritsuse korral.

 

Eelnev nahaarsti konsultatsioon koos dermatoskoopilise uuringuga on vajalik ka nahanäsade eemaldamiseks esteetilistel kaalutlustel, et valida Teie jaoks kõige sobivam ravimeetod.