Aadress: Merivälja tee 33, Pirita II. korrus | Avatud: E-N 9.00-18.00, R 9.00-16.00, L,P suletud | Helista: +372 600 6860 | Kirjuta: info@dermaline.ee
Melasma on levinud ja ohutu nahahaigus, mille korral tekivad näonahale pruunikad või hallikas-pruunid pigmendilaigud.
Melasma avaldub tavaliselt sümmeetriliste tumedamate laikudena näol, enamasti:
Laigud võivad olla helepruunid kuni hallikas-pruunid ning muutuda suvel või päikese käes intensiivsemaks.
Melasma tekib naha pigmendi (melaniini) liigtootmise tõttu. Täpne põhjus ei ole alati teada, kuid peamised mõjutajad on:
Ei. Melasma on täiesti healoomuline nahamuutus ega põhjusta valu, sügelust ega muid füüsilisi sümptomeid. Küll aga võib see mõjutada enesekindlust ja elukvaliteeti.
Mõnel juhul võib melasma ajas taanduda, näiteks hormonaalsete muutuste taandumisel. Siiski võib see püsida aastaid ning sageli kipub korduma, eriti päikese mõjul.
Melasma võib süveneda:
Kõige olulisem on järjepidev päikesekaitse aastaringselt:
Samuti on soovitatav vältida nahaärritust tekitavaid tooteid ning fotosensibiliseerivaid eeterlikke õlisid ja eelistada õrna nahahooldust.
Melasma ravi on pikaajaline ja tulemus varieerub. Kasutatakse:
Oluline on mõista, et täielik püsiv “väljaravimine” ei ole alati võimalik, kuid pigmenti saab sageli märgatavalt vähendada.
Jah, teatud esteetilised protseduurid(happekoorimine, mesoteraapia) võivad toetada naha ühtlasema tooni saavutamist, eriti koos päikesekaitse ja koduse raviga. Neid kasutatakse sageli melasma kompleksse hoolduse osana.
PJH on naha tumenemine, mis tekib pärast eelnevat põletikku või nahakahjustust. See ei ole eraldi haigus, vaid naha reaktsioon varasemale põletikule.
PIH võib tekkida näiteks pärast:
Mõnel juhul võib põletiku järgselt tekkida ka naha heledam või ebaühtlane pigmentatsioon.
PJH esineb sagedamini ja võib olla tugevam tumedama nahatooniga inimestel.
Ei. PJH on naha reaktsioon varasemale põletikule või kahjustusele.
Jah. Mõned ravimid võivad põhjustada naha hüperpigmentatsiooni, mis avaldub tumedamate või hallikate laikudena nahal.
Seda võivad põhjustada näiteks teatud antibiootikumid (nt minotsükliin), malaariaravimid, sydameravimid (nt amiodaroon), antidepressandid, epilepsiaravimid, teatud tsütotoksilised ja viirusevastased ravimid. Mõnel juhul võivad tekkida ka valgustundlikud reaktsioonid, mis muudavad naha päikese suhtes tundlikumaks ja soodustavad pigmentatsiooni teket.
Kui ravim lõpetatakse, võib naha värvimuutus paraneda, kuid see protsess on aeglane – paranemine võib võtta kuid või mõnikord isegi aastaid.
Kõige olulisem on ravida või kontrollida algpõhjust (põletik või ravim) ja kaitsta nahka päikese eest korrektselt(laia spektriga päiksekaitsekreem SPF50 iga 3 tunni tagant).
Kui pigment on juba tekkinud, on selle taandumine aeglane ja individuaalne – see võib võtta kuid kuni aastaid. Teatud esteetilised protseduurid(happekoorimine, mesoteraapia) võivad toetada naha ühtlasema tooni saavutamist, eriti koos päikesekaitse ja koduse raviga. Neid kasutatakse sageli melasma kompleksse hoolduse osana.